Peaksin küll esmalt Baja Mar-i reisist sissekande tegema, kuid kuna Maiu annab mulle oma pildid alles lähipäevil, siis tahaks juba võimalust kasutada ja ka pildikesi illustreerimiseks üles riputada. Ühesõnaga kirjutan natuke teisipäeval toimunust. Nimelt tähistasime koolilastega Lempira päeva. Lempira oli indiaanipealik, kellest nüüdseks on saanud üks Hondurase rahvuskangelasi. Ta kuulus lenca-de hõimu, mis on tänapäevani säilinud. Kuulsaks sai ta võideldes hispaanlaste vastu. Hispaanlased lubasid läbirääkimisi, kuid petsid Lempirat ning hoopis tapsid ta. Tema mälestamiseks tähistatakse nüüd Lempira päeva, kus kõik koolilapsed riietuvad indiaanlasteks ning kuulatakse Lempira hümni ning süüakse traditsioonilist sööki. Samas sain ma meie õpetaja jutust aru, et olenemata kõigest tõid hispaanlased ka kaks väga head asja endaga kaasa – hispaania keel ja katoliku usk. Veidi vastuolus on siin asjad.
Selle päeva tarbeks valmistasin ma peaaegu terve päev indiaanlastele kohaseid peapaelu värviliste sulgedega.
Lapsehoidjatele anti ülesandeks koolilapsed indiaanlasteks riietada. Siin on mõned vähemehtsamad ja ehtsamad stiilinäited.
Kohustuslikus korras tegime ka väikese grupipildi.
Kui hümn ja õpetaja kõne kuulatud, siis valisime aplausi teel parima indiaanitüdruku ja indiaanipoisi. Võitjad said auhinnaks krõpsupaki, kuid kuna Bencalethis on alati kõik võitjad, siis said krõpsupaki ka kõik ülejäänud lapsed 
Õpetajal ja minul oli au saada jäädvustatud meie võitjatega.
Hiljem liikusime tagasi klassiruumi ja valmistasime baleadasid (jahutortilla vahele määritakse oapudru, juustu, hapukoore taolist asja). Sõime ja jõime karastusjooki nagu siin ikka kombeks. Väga tore traditsioon ja vaheldus tavalisele koolipäevale!
PS. Ma ei saa aru, mis õnnehoog mul peale tuli täna. Olen terve päev ringi tatsanud nagu seitsmendas taevas. Armunud ma pole ja ühtegi erilist põhjust nagu ka pole. Pigem saab kohe kuus kuud täis siin ja lubatakse kõige madalamat seisu ja kultuurishokki. Mul pigem aina paremaks läheb kõik. Ma keeldun mõtlemast, et vaid kolm kuud on jäänud. Ma ei taha veel tagasi, ei suuda oma lapsi maha jätta ja paljud-paljud plaanid on veel ellu viimata.
Airi
